Kasutaja:
Salasõna:
 
Avaleht Galerii Arhiiv Tellimine Kuulutused Kontakt Paadiralli Avalda arvamust  
Sisukord
Lugeja kiri  
Uudised  
2008. aasta talvised paadimessid siin- ja sealpool Läänemerd  
470 maailmameistrivõistluste õnn ja traagika Melbourne’is  
Haapsalus ehitatakse jahtat  
Mart Saarso soovitab: Kui mees on laevast kadunud  
Investeeringud sadamatesse  
TEST: Tiir käsiGPSi maailmas  
Yamarin & Yamaha - ühiselt vee peal  
Selle paadi nimi on Cursus 440  
Regal - alati soliidne ja luksuslik paat, olenemata suurusest  
Külli rida: Bladerider X8 on tuulest topelt kiirem  
“X”-i taltsutajad  
Finn- purjetamine - suurte meeste raskejõustik  
Rasvatihase merereis  
Merematkad Põhja- Eesti väikesaartele  
Lõpuks õnnestub minna sinna, kus purjetas Odüsseus...  
Merekool: Pagi kohtamine. Rehvimine. Sõitmine sisevetel.  
Paadimüük  
Finn- purjetamine - suurte meeste raskejõustik
DAG TRINKI intervjueeris RANDEL KREITSBERG
Fotod: DAG TRINK
Finn purjetamine – suurte meeste raskejõustik

Ehituse valdkonnas tegutsev Dag Trink on purjetamisega seotud olnud juba 10- aastasest peale. Nagu sellistel puhkudel sageli juhtub, saabus ka tema elus aeg, mil tuli valida spordi ning hariduse vahel – mees valis hariduse. Kui palju sarnase looga kunagisi purjetamislootusi Eestis leiduda võib, ei oska keegi täpselt öelda, küll on aga kindel, et kui kellelgi täiskasvanu eas soov taas sportpurjetamisega tegelema hakata, siis üheks parimaks võimaluseks on seda teha Finn- klassi paadiga.

„Pärast pausi vee peale tagasi tulla ei ole väga raske – see on nagu jalgrattasõit. Kui kunagi on midagi õpitud ja omandatud, siis need põhitõed ei unune. Tehnikat, taktikat ja meteoroloogiat – seda võid eluaeg õppida, aga ikka selgeks ei saa,” selgitab Dag, et temalgi on töö tõttu purjetamisse 3- 4 aastaseid pause jäänud, purjetamist sinnapaika pole aga jätnud.

Levinud trendiks on „suure” mehena kaasa teha kohaliku klubi „kolmapäevasõitudel” – kord nädalas paar tunnikest merel annab hea enesetunde ning jätab isegi mulje spordi tegemisest. Kui nendelt „kolmapäevasõitjatelt” nüüd küsida, kas nad nooruses ka purjetamistrennis käisid, siis kaks kolmandikku neist vastab jaatavalt – miks mitte taaselustada olümpiapurjetamine spordialana ka pärast pikemat pausi ning võtta higise jõusaali asemel suund hoopis jahtklubisse.

„Finn- purjetamise juures köidab mind see, et Finn on oma massi, taglastuse ja raskuskeskme poolest suurematele jahtidele väga sarnane. Ma püüan eriti viimasel ajal ka suuremate jahtidega sõitmas käia ja Finn on väga hea vahend nt roolimise harjutamiseks. Oletame, et pole võimalust meeskonda kokku ajada ja suure jahiga merele minna, siis see on hea võimalus roolimehel oma roolitunnetuse säilitamiseks ja harjutamiseks.”

Samsung Eesti Karika 2007. aastal kokkuvõttes viiendana lõpetanud Dag peab end pigem kehakultuurlaseks kui sportlaseks, suvised Finni võistlused on need, mis innustavad end vormis hoidma:

„Kui kevadel vee peale lähed ja kõik kohad on kanged ning selg on haige, siis tead, et see on talvine tegemata jäänud töö. Talvel peab end ikka liigutama ka. Nii käingi regulaarselt 2 korda nädalas korvpalli mängimas, kui lund on, siis ka suusatamas – Finni sõitmiseks peaks ka rohkem jõusaali vaatama. Olgugi, et purjetamist peetakse rohkem vastupidavuse alaks, siis olümpiaklassidest on just Finn- purjetamine kõige rohkem just jõuala. Paat ise kaalub ju võistluskaalus 120 kilo ja ongi mõeldud pigem keskmisest raskematele ja tugevamatele sõitjatele. Optimaalseks loeks 90- 100 kg atleeti, mis ei tähenda et ei sõidaks 80 või 110 kilosed mehed. Mingeid kaalu ja vanuse piire aga seatud ei ole.”

Omal ajal kandsid kergemad ja nooremad Finni sõitjad spetsiaalseid raskusveste. Võite ise mõelda, kuidas selline lisakoormus tervisele mõjus. Tänapäeval on raskusvestid juba aastaid keelatud. Nooremate meeste konkurentsivõime tõstmiseks on muutunud hoopis paatide taglased, mastid, purjed. Rahvusvaheline Finn- liit püüab nooremate sõitjate seas paadiklassi populaarsust igati tõsta, ka Eestis ei saa Finni liigse populaarsuse üle kurta – keskmiselt 5 paati karikavõistluse etapil on tavaline nähtus.

„Finni kõige kõvem võistlus ehk nö maailmameistrivõistlus on Gold Cup (2008. aasta Gold Cupil Austraalias saavutas meie parim Finni sõitja, Harles Liiv, 82 võistleja seas 68nda koha – toim.), juba mitmed aastad on nooremate sõitjate jaoks toimunud Silver Cup, kus ka Eesti poisid on võistelnud. Mis aga puudutab vanemaid sõitjaid, siis nende jaoks väga huvitav võistlus on Masters Finn Cup, kus on umbes 200 osalejat ümber maailma – seal on vanuse alampiiriks 40 aastat. Samas vanimad sportlased, kes ka ikka väga vingelt sõidavad, on isegi üle 60 aasta vanad. Mina ise ei ole sellest võistlusest veel osa võtnud, aga mõelnud olen küll selle peale. Kunagi kindlasti tahaks osaleda. Sellel aastal toimub Masters Cup maikuus Hollandis, Medemblikis. Sealne võistlusformaat on ka natuke inimlikum: üks sõit päevas, arvestatakse ikka teatud ealiste iseärasustega,” muigab Dag.

Veebruari keskpaigaks oli Masters Cupile end registreerinud juba üle 230 purjetaja, kahjuks mitte ühtegi eestlast. Eestis on tuntuimad Finni- gurud Imre Taveter ja Jüri Šaraškin. Et seltskond on väike, siis uued purjetajad on Finn- klassi väga oodatud ning Eesti Finn Liidu poolt tehakse kõik, et uus huviline oma aluse mõõdukirjad jm paberid korda ning paadiga vee peale saaks.

Dagi enda aasta näeb Finn- klassis purjetades välja järgmine: „Septembri lõpus läheb paat ellingusse, aprilli lõpus välja – vahepealne aeg ongi aktiivne purjetamise hooaeg. Mai alguses toimuvad esimesed väikesed võistlused, kus on võimalik käsi soojaks saada. Väga heaks väljundiks parajalt mõnusa sportliku pingega on Samsung Eesti Karikas – 3 heal tasemel võistlust aastas ei ole Eesti kohta üldse paha. Siia juurde siis ka Tallinna MV, Viimsi MV või Pärnu MV – ega siis enamaks aega ei jätkugi. Aga kes tahab, neile on hulganisti võistlusi ka lähiriikides, nt Saksamaal: Warnemünder Woche, Travemünder Woche, Kiel Week (Kieler Woche). Need võistlused on kõik sellisel tasemel, et sealt leiab kindlasti sõitjaid, kellega koos märgis pusida.”

Olid ajad mil Finn- klassi paate valmistati ka Tallinnas ning sõiduriistadest Eestis puudus ei olnud. Praeguseks on olümpiaregati järgne paadiuputus läbi ning üksikud sellest ajast alles jäänud sõiduriistad mädanevad laonurkades. „Kellel väga suur soov on ja tuleb juurde ning küsib paati proovida, sellele ikka anname,” on Dag lahke. Samas võib kuldsete kätega mees nii mõnegi staapliplatsi nurgas seisva vana Finni veel hea tahtmise juures korda teha. Suurem osa purjetajatest, nagu ka Dag ise, sõidavad aga Lääne- Euroopast toodud teise ringi paatidega. „Neid paate on seal äärmiselt suur valik ja sa leiad täpselt selle, mida otsid, vastavalt hinnale, mis sa oled nõus maksma,” räägib enda paadi Poolast toonud mees.

Sobivaks alustuseks enne Finni kallale asumist oleks aga Laseri või Lutši peal purjetamistunnetus taas meelde tuletada. Finn on ikkagi sportlik ühemehepaat. „Kui merele minna, siis peab arvestama sellega, et mingi füüsiline vorm on ikka all. Kuna meie ilmad on muutlikud, siis nt 10 meetrise tuulega allatuult sõites eeldab ta ikka teatud oskust ja harjutamise taset. Üksinda ei maksaks esimese hooga avamerele noorpõlve meenutama minna,” räägib mees ja soovitab samas ka pisikese Finniga lääneranniku laidusid mitte avastama minna.

Paadi taglastust vaadates on tegemist mõnevõrra lihtsama alusega, kuna vante siin trimmida pole vaja. Põhirõhk on pandud purje trimmimisele: muuta saab ka masti asendit, sättida kallutusrihmasid, soodi kinnitusi jm. Pidevalt on töös 4- 5 otsa. „Tugeva tuulega on tegemist ikka kiire ja sportliku paadiga. Kui Finniga sõidad, siis väga palju aega muude asjade peale mõelda ei ole,” räägib mees. Arvestades, et Finni puri on 10 ruutmeetrine ja paadi kaal 120 kilo, siis see inerts, mass ja hobujõud, mis selle paadiga tugeva tuulega vee peal kaasneb, on ikka päris võimas.

Lisaks Finnile võib hetkel täiskasvanud mees nt karikavõistlustel põhimõtteliselt võistelda veel Laseri, Laser Radiali, 470, 49eri ja purilauaga – Finn on aga just see klass, kus muidu natuke suure ja kohmaka mehe miinused plussideks muutuvad. Mis ei tähenda, et Finniga merel ümber minna ei saaks: „Ümberminekuks väga palju vaeva ei pea nägema, püstisaamisega on rohkem tegemist,” naerab Dag lõpetuseks.

Dag Trink (EST6): „Minu purjetamised hakkasid pihta siis, kui ma 10- aastase poisina siin Pärnu jõe ääres ringi kolasin. Ma ei mäleta, kes see täpselt oli, kes mul kratist kinni võttis ja ütles, et mida sa siin jahtklubis tolgendad päevad läbi: seal on paat ja sealt leiad klaasikillud ja mine võta sellel paadil vana värv maha. Nii ma siis 33 aastat tagasi purjetamise peale pidama jäin. Alguses tuli Optimist, siis Kadett, OK ja 470.

Parimaks sportlikuks tulemuseks on 1980. aasta Eesti esivõistluste võit OK klassis. Finni sõidan alates 1995. aastast, nii et üle 30 aasta olin vana küll, kui esimest korda Finni istusin. Tookord sai selleks impulsiks 1994. aastal Pärnus toimunud Finni MM. 1997. aastal osalesin juba ise Poolas MMil, võistlemas olen käinud ka Rootsis, Hollandis ja korra isegi Floridas.


  Viimased teemad kipper.ee foorumis

 
 
Ajakiri Paat on nüüd ka Facebook'is. Külasta meid aadressil http://www.facebook.com/AjakiriPaat


 
Copyright © ajakiripaat.ee 2006 - 2017