Kasutaja:
Salasõna:
 
Avaleht Arhiiv Tellimine Kontakt Avalda arvamust  
Sisukord
Toimetaja veerg  
Uudised  
Euroopa noored seiklesid viikingilaevadega Eesti veeteedel  
Raamatututvustused  
Kuidas ma mereparaadil ja Ahvenamaal käisin  
Uued trendid ka õppelaevade värvimisel  
Hooaja tipptulemustest veemotos  
49. Muhu väina regatt  
KAANELUGU: "Üks paut, palun!"  
Heixer - väikelaevade hooldus ja remont  
Mart Saarso soovitab: Hooaeg pikemaks  
MOOTORPAAT  
Proovisõit: Glastron MX 175  
Roolisüsteemid  
Toro hüples lainetel Eestist Lätti ja tagasi  
Da Capo logiraamat: Littlehamptonist Lohusallu (Veerele)  
Baylineriga Savonlinna ooperifestivalile  
Sõudepaadi renoveerimisest - ehk sellest, kuidas vanast romust sõidetav alus teha  
PURJEPAAT  
Avamerepurjetamise võimalikkusest Eestis - Rolex Baltic Week 2006  
Rootsi puulaevade maailm  
Kuidas ma paati müüsin  
  
Colin Archeri laevade sõjajärgne areng  
Võrtsjärve kalepurjekas  
Wakeboarding - lauaga mööda vett  
Merekool - merekaardid ja kartograafia  
Seadus  
Paadimüük  
49. Muhu väina regatt
Olev Roosma - ESS Kalev Jahtklubi ülem, regati korraldaja
Suurima osalejate arvuga rahvusvaheline avamerejahtide regatt Eestis toimus tänavu juba 49. korda. Kalevi Jahtklubi eestvedamisel 15. – 22. juulini rullunud Muhu väina regatt selgitas ühtlasi välja Eesti meistrid avamerepurjetamises.

Regatile andsid värvi juurde kaks ajaloolist sündmust - Pärnu Jahtklubi 100. juubel ja Saaremaa Merispordi Seltsi 80. juubel. Seetõttu oli selge, et need sadamad on kindlasti regati sadamate nimekirjas. Samas peab muidugi tunnistama, et läbi aegade on olnud vaid mõni üksik regatt, mis neid külalislahkeid sadamaid ei oleks külastanud.

Avamine

Regati avamine toimus 16. juulil Pärnus. Eelmisel õhtul toimus Endla teatris pidulik Pärnu Jahtklubi juubeli tähistamine, mis jätkus hiljem klubis. Kuigi pidu oli põhjalikult ettevalmistatud ja eeskujulikult läbi viidud, ei olnud hommikul näha ühtegi väsinud ja vaevatud purjetajat. Kell 12:30 toimunud pidulikul avamisel pikki kõnesid ei peetud. Elevust tekitas klubide endiste ja praeguste kommodooride „rahupiibu tseremoonia”. Nimelt on innukad indiaani kultuuri vahendajad Eestis – vennad Urbid – ka innukad purjetajad. Indiaanlastel on kena komme lahendada keerukaid küsimusi rahupiipu popsides. Kuna tubakaving ei ole purjetajatele siiski eriti meelepärane, valmistas klaasimeister Ahto Sild klaasist korraliku mahtuvusega erilise piibu, millest on võimalik tubakasuitsu asemel tõmmata hoopis mõnus „mops” head konjakit. Ja nii „mopsisidki” kommodoorid kõigi purjetajate üldise heakskiidu saatel rahupiipu, et purjetajate vahel valitseks alatine sõprus ja üksmeel. Piip ise jäi aga Kalevi Jahtklubi kingitusena Pärnu Jahtklubile kohustusega seda sihtotstarbeliselt kasutada. Et sellest piibutamisest kasu oli, näitas edasine – kogu regatt möödus rahulikus ja sõbralikus õhkkonnas.

Kuigi läbi aegade on olnud arvukaim regatt 104 osavõtnud jahiga, siis Eesti iseseisvuse aegsetest regattidest oli tänavune suurim. Nimelt osales seekord 69 jahti. Siinjuures on meeldiv tõdeda, et seekord oli üllatusena saabunud võistlejaid väga kaugelt sisemaalt, Venemaa pealinnast Moskvast. Venemaa oli esindatud isegi 4 jahiga. Lätist oli 2 jahti ja Soomest 1 jaht. Muide Soome kapten Esa Konsti on osalenud regatil üle 10 korra!

Võistlevad jahid jagati vastavalt võistlusväärtustele (see selgitatakse rahvusvaheliste ORC või LYS valemite järgi) viide eri arvestusega gruppi. Esimesed kolm gruppi võistlesid ORC valemi järgi ja 4. ning 5. grupp LYS valemi järgi. Nende valemitega selgitatakse ajaparanduse koefitsient, millega korrigeeritakse distantsi läbimise aeg. Seda selleks, et erinevate konstruktsioonide ja erinevate käiguomadustega jahid saaksid omavahel võrdsemalt võistelda. Kuna esimese kolme stardigrupi jahid on suuremad ja kiiremad oli ka nende distants pikem.

Esimene etapp

Esimene etapp viis jahid Pärnust Saaremaa Triigi sadamasse. Distantsi pikkus oli suurematel jahtidel 94 miili ja väiksematel 73 miili. Kui kell 14.10 anti esimene start, puhus päris reibas 9-11 m/sek tuul. See tõi kaasa ka esimese katkestamise – Lili Marleen pidi vandi purunemise tõttu võistluse pooleli jätma. Finišisse Triigis jõudis esimesena pärast 14 tundi 31 min ja 30 sek kestnud purjetamist võistluste vaieldamatult kiireim jaht Lady Bird Erki Meltsa juhtimisel, pisut üle 7 minuti hiljem tuli Merion (Ain Pomerants ja veerand tundi hiljem Tuule (Kristjan Mugra). Etapi tegelik võitja jaht Silva Eero Pank’i juhtimisel finišeeris alles 55 minutit hiljem. Omaette tublilt sõitis ka jaht Santa Maria (Ain Roosma), kes Kalevi Jahtklubi kommodoori juhtimisel finišeeris viiendana. Eriliseks teeb selle tulemuse see, et jahil on peale kapteni kõik naised.

Teises grupis tuli finišisse esimesena Põhjakonn Pärnu Jahtklubi kommodoori Peeter Volkovi juhtimisel ja kohe tema järel teine pärnakas Georg (Viktor Feofanov). Kolmanda koha hõivas Saaremaa Merispordi Seltsi eks-kommodoor Andres Toom (Evelyn II). Kolmanda grupi võitis Mesilinde (Mart Tamm), teine oli Edasi (Koit Pauts) ja kolmas moskvalane Kvartet (Vassili Aleksejev). Neljanda grupi võitis Pinta (Veljo Heinmets) lätlaste Presto (Gatis Grandums) ja tallinlase My Clipperi (Leo Tõnurist) ees. Viienda grupi esimesed olid Elaida (Ain Raie), Marie (Mart Rätsep) ja Albin (Ants Varblane).

Teine etapp

Võistluste teine etapp pidi viima jahid uude Saaremaa sadamasse. See oleks olnud purjetajatepoolne tunnustus Tallinna Sadamale ja eriti ühele läbi aegade tulihingelisemale purjetajate toetajale Peeter Palule tohutu pingutuse eest sadama loomisel. Kahjuks näitasid loodusjõud projekteerijate nõrgad kohad kätte ja sadamas valitsenud tormilainetus sundis tegema võisluskavasse muudatusi. Plaani kohaselt pidi Triigist antama start 18. juulil, kuid kohati 17-19 meetrit puhuva tuule tõttu olime sunnitud stardi edasi lükkama järgmisele päevale. Sunnitud tormipüha kasutasid võistlejad Saaremaaga tutvumiseks ja jahtide korrastamiseks. Tänu lisapäevale, jõudis ka neljas Moskva jaht end vette lasta ja korda seada. Nimelt oli teekonnal Moskvast Pärnusse ära lagunenud jahti vedav auto. Talle saadeti Moskvast teine, kuid see nõrkes ära Kuivastu sadamas. Tänu ühele vastutulelikule saarlasele, saadi jaht lõpuks Triiki ja teise etapi sai jaht ka kaasa võistelda.

Et tormipühast kujuneks meeldejääv puhkus, andsid Ivo Linna ja Anti Kammiste meeleoluka paaritunnise kontserdi, mis pani purjetajad kaasa laulma ja tantsima. Ent ka kolmapäeva, 19. juuli hommikupoolikul puhus veel 14-15 m/sek tuul, mistõttu tuli starti ilma paranemise ootuses jupiti edasi lükata. Alles kell 18:00 õnnestus anda start Sõru sadama suunas. Suuremad jahid purjetasid 19 miilist, ja väiksemad 14 miilist distantsi. Selle lühikese ja kiire sõidu läbis taas kiiremana Lady Bird, kes kulutas 2h 24min ja 11sek, kuid taas oli tegelik võitja Silva. Teise grupi võitis jällegi Põhjakonn, kolmanda grupi Mesilinde, neljanda taas Pinta ja viienda Marie.

Sõru sadam on tänu Emmaste valla ja kohalike purjetamise entusiastide suurele tööle muutunud tundmatuseni. Hooned on korrastatud, ehitatud on ka uusi, ning rajatud korralikud kaid ja haljasalad. Ja mis peatähtis – kõigil jätkub head tahet ja jõudu edendada purjetamist kohapeal ja aidata ka igati kaasa Muhu väina regati õnnestumisele. Hiilgavalt oli Ade Laja ja tema naiskonna poolt korraldatud osavõtjate toitlustamine. Õhtuks oli muusikat tegemas legendaarne Kuldne Trio (tõsi, seekord küll duona), kes hoidis purjetajad tantsupõrandal kaua peale südaöödki.

Kolmas etapp

Sõru sadamast anti start Orissaarde. Starditi kell 11:00 igati mõnusa ilmaga. Taas oli finišis esimene Lady Bird, kes seekord suutis ka ajaparandusega säilitada esikoha Cabernet ja Hermes X ees. Teises grupis olid esimesed Zarah May, Põhjakonn ja Victoria. Kolmanda grupi võitis Edasi, Prizraki (Moskva) ja Minni ees. Neljanda grupi võitjad olid Presto, Mileena ja Juko. Viienda grupi finišijärjekord oli Elaida, Marie ja Greta. See etapp oli võistlejaile päris keerukas väga muutlike tuulte tõttu. Kuna päeva teisel poolel hakkas tuul vaibuma, tekkis olukord, kus esimesed jahid jõudsid Orissaarde kell 16:21, ehk peale 5h 21min kestnud purjetamist, viimased paadid aga, mis purjetasid lühemat distantsi, pääsesid sadamasse alles mõni minut enne kella ühte öösel, ehk peale 14 tunnist purjetamist.

Orissaare sadam on aga samuti läbi aegade olnud tuntud oma hea vastuvõtu poolest. Nii ootas seegi kord Kaja Kuntsli tiim, kes sadamat ja baari ülal peab, purjetajaid nagu kadunud poegi ja tegi kõik, et võistlejad end hästi tunneksid. Soe supp ja soojad sõnad on neil alati kõigile välja jagada! Õhtu oli sisustatud mõnusa muusikaga ja igati hubase olemisega.

Lõppakord

Võistluste eelviimane etapp viis jahid Orissaarest Roomassaarde. See oli 64 miili pikk. Kui eelmistel aastatel oli sellel etapil kimbutanud tuulevaikus ja venitanud etapi ööpäeva pikkuseks purjetamiseks, siis tänavu oli tuultejumal meiega ja kiireim, Lady Bird (nagu ikka!), jõudis kohale juba 9 tunni ja 10 minutiga. Aga etapivõit jällegi Silvale. Teise grupi parim oli Zarah May Victoria ja Põhjakonna ees. Kolmanda grupi liidrid: Mesilinde, Edasi ja Prizrak. Neljanda grupi esikolmik oli Presto, My Clipper ja Pinta ning viienda grupi oma Elaida, Marie ja Albin.

Kava kohaselt oleks laupäeval pidanud toimuma viimane etapp ehk nn. Roomassaare ring. Aga kuna taevaste vägede tuulekotid olid jäägitult tühjaks saanud, pidid kohtunikud tuule puuduse tõttu selle ära jätma. Nii kujunesid regati tulemused järgmisteks.

I grupp (20 jahti): 1. Silva (Eero Pank) 2. Lady Bird (Erki Melts) 3. Jazz (Marten Loopere)

II grupp (20 jahti): 1. Põhjakonn (Peeter Volkov), 2. Zarah May (Aare Kööp), 3. Georg (Viktor Feofanov)

III grupp: 1. Edasi (Koit Kauts), 2. Kvartet (Vasily Alekseev, Moskva), 3. Antares (Boris Lysenko, Moskava)

IV grupp: 1. Mileena (Igor Moroz) 2. Pinta (Veljo Heinmets), 3. Presto (Gatis Grandums, Läti).

V grupp: Greta (Mikk Köösel), 2. Elaida (Ain Raie) ja 3. Albin (Ants Varblane).

Kuna Muhu väina regatt on ühtlasi Eesti Meistrivõistlus avamerepurjetamises, on kõik võitjad ühtlasi 2006. aasta Eesti meistrid avamerepurjetamises.

Tasemest

Võistlejate tase on küllalt ühtlane ja piisavalt kõrge. Seda kinnitab kasvõi fakt, et meie jahid on edukalt suutnud esineda tunnustatud regattidel välismaal ja samuti tiitlivõistlustel. Head kohad võistlustel nagu Gotland Runt, Baltic Sprint Cup 2005, X-99 klassi MM meistritiitel ja hõbemedal 2006 on kõrgest klassist. Aga nende auhindade võitjad ei ole sugugi suveräänsed võitjad kodustel võistlustel. Jahtide sõiduomadused on järjest paranenud. See kõik teeb rõõmu, aga samal ajal toob kaasa uued mured. Uuemad jahid on kõik suuremad ja suuremate süvistega, mistõttu jäid juba tänavu mitmed jahid Orissaare sadamas mudasse kinni. Hästi korrastatud ja vajalike sügavustega sadamaid aga napib. Tuleb küll juurde uus sadam Ruhnu, aga väina seespool on küsimus väga terav.

Samuti muudab uute ja kiiremate jahtide tulek keerulisemaks võistluste korraldamise, kuna aeglasemate jahtide finiš võib venida 20 tunni kaugusele. See muudab aga kaldapealse programmi korraldamise keeruliseks, samuti jääb ka hilisematel finišeerijatel puhkeaeg lühemaks.

Sadama-elu korraldamine muutub seega järjest olulisemaks, sest juba tänavu sõitis maadmööda kaasa väga suur fännklubi. Eesmärk peaks olema see, et koos spordiga oleks hästi korraldatud ka kultuuriprogramm ja see peaks pakkuma mõnu nii võistlejaile kui ka kaasaelajaile. Ja tore oli ka see, et esmakordselt regatil osalenud Moskva purjetajad lubasid kindlasti tulla tuleval aastal juubeliregatile juba palju suurema arvu jahtidega.

Tänusõnad

Ükski võistlus ei ole täiuslik ilma auhindadeta. Selleks, et võistluste auhinnad oleksid väärilised, andsid oma suure panuse mitmed sponsorid: Pärnu Linn, Ericsson Eesti, IBM, Eesti Spordiennustus, Jahtklubide Liit, Sampo pank, Emmaste vald, Roomassaare sadam. Hindamatu oli ka Eesti Piirivalve abi, kes oli oma laevadega igas sadamas kohtunikel abiks. Eraldi tänu on kindlasti ära teeninud kõikide regati sadamate kaptenid ja korraldajad, kes aitasid igati kaasa regati õnnestumisele. Sellise erakordselt suure arvu aluste ja inimeste vastuvõtt nõuab kahtlemata väga suurt pingutust. Ladusalt sujus ka kohtunike brigaadi töö saarlase Aivar Lausi juhtimisel. Kuigi päevad olid pikad ja uneaega jäi napiks, olid kõik tulemused alati õigeks ajaks valmis ja kõik probleemid leidsid lahenduse. Rõõm on tõdeda, et avamerepurjetamine on jätkuvalt tõusuteel. Lõpetuseks tänan veelkord kõiki kaasaaitajaid ja võistlejaid ja loodan, et regatil esinenud vead saavad tuleval aastal parandatud ning 50. Muhu väina juubeliregatt tuleb eelmistest palju parem!

Navigare necesse est!


 
Ajakiri Paat on nüüd ka Facebook'is. Külasta meid aadressil http://www.facebook.com/AjakiriPaat


 
Copyright © ajakiripaat.ee 2006 - 2018