Kasutaja:
Salasõna:
 
Avaleht Arhiiv Tellimine Kontakt Avalda arvamust  
Sisukord
Uudised  
Helsingi paadimessil majanduslangust ei näe  
Andsumäe snow kayak races  
PARIM JÄÄAEG PÄRNU LAHEL: Eesti meistrivõistlused jääpurjetamises  
Purjetamise võistlusreeglite uued tuuled  
Arvet Tetsmann – Eesti purjetamise grand old man  
Logiraamat – hea merepraktika  
Külli rida  
Krista Lensin armastab toorest kala ja kiirusi vee peal  
Merel on mõnus  
Pärastlõuna Pentaxi binoklite seltsis  
Jeanneau Runabout 755 – tükike Vahemerd Daugava vetes  
SeaMaster 700 cabin Trendline ja Sea Master 280 walk around Classic  
Avamere allatuule saaga – action ja ohusituatsioonid  
Õllest autoni: suurima ümbermaailmaregati lugu  
Volvo Ocean Race 2008/2009  
Jääsurf, see on imeli(ht)ne  
Meresüstaga külla Hiiumaa laidude hüljestele  
Mootorpaadiga Lääne-Eesti saarte ja laidude vahel  
Florida paadiretked  
Pilguheit kambüüsi: tuunikalaja beebiforell  
Kuidas planeerida oma merematkasid  
Sildumine, sadamas seismine, jahi korrastamine ja eetika sadamas  
Mootorpaadiga Lääne-Eesti saarte ja laidude vahel
Tekst ja fotod: Jüri Roots

Idee
...sai alguse sellest, et pisut enne eelmise aasta Kuressaare merepäevade algust avanes väikesel mandrimeeste seltskonnal võimalus testida üht mootorpaati. Ühel neist süttis peas lambike, mis andis mõista, et kui pakutakse kahte head asja – võta mõlemad! Reisi eestvedajaks ning moraalseks mootoriks sai väikelaevniku paberitega kapten Rene. Nii võttiski ta endaga seltsi (või inimkatsete eesmärgil?) ühes 9-aastase Marteni ning pea neli korda vanema Jüri. Viimane kuulis esimest korda elus termineid „tender” ja „hauskar”. Kogemusi kogunes paaripäevase reisi jooksul iga nurga alt.

Paat
Kuna lisaks merepäevade nautimisele oli üks sõidu peamisi eesmärke testida paati, siis ei saa üle ega ümber selle lähemast kirjeldusest. Tootja Eesti esinduse kodulehelt www.mootorpaat.ee leiame järgmise info:

Atomix RIB 500 – kõvapõhjaline keskkonsooliga mootorpaat. Põhilised näitajad: • Kogupikkus: 5,05 m • Laius: 2,30 m • Kaal: 360 kg • Disain: Bakewell-White Yacht Design (Uus-Meremaa) • Põhi: klaasplastik • Jõuallikas: 60 hj Mercury Bigfoot 4-taktiline päramootor • Kütusepaak: 40 l (sisseehitatud) • Täispuhutav osa: 5 eraldi täispuhutavat kambrit tagavad keskmisest suurema turvalisuse • Panipaik ankru jaoks • Pritsmeid vähendav külgriba • Pilsipump • Isetühjenev tekk kokpitis

Läbi raskuste kõrkjate poole!
Asusime teele Haapsalust. Peab tunnistama, et paadi vettelaskmine Haapsalu jahtklubi ees osutus poliit-tehniliste takistuste tõttu võimatuks. Absurdset olukorda selgitas aia külge kinnitatud plakat. Ei taha sellel pikemalt peatuda, kuid „arendaja” nii inimvaenulik tegevus pani isegi merevõhiku silmi pööritama. Eesti reaalsus on vahel absurdsem kui mõni napakas underground-film. Lõpuks suunasid sõbralikud inimesed meid teisele poole neeme, kus kõrkjate vahel paat vette sai lastud.

Tähelepanek nokamütside kohta
Niipea, kui madalast veest ning sadamapiirkonnast välja saime, panime paadi mootori proovile. See osutus ootamatult äkiliseks ja poistele (mehed ei kasvavat ju kunagi suureks) meeldivaks üllatuseks. Lõbu kestis esimese hooga muidugi ainult paar minutit. Olgugi, et ilm oli tuulevaikne, jäid kõik peale kapteni kiiruse lisandudes oma nokamütsidest ilma. Kapten ainult muigas. Jõudis kätte aeg avastada pootshaagi kasulikkus mütside veest väljaõngitsemisel. Õppetund võhikutele – nokamüts omandab kiire mootorpaadiga sõites lihtsalt müstilise lennuvõime. Kinnitage nii kõvasti, et peas pigistab.

Vormsile
Esimeseks peatuspaigaks valisime Vormsi saare. Teekonnal sinna õppisime ära põhitõed istekoha valiku osas. Vaieldamatult parim koht istumiseks on reisijale mitte istmel, vaid paadi külje peal. Veel parem on aga hoopis püsti seista. Mida suurem kiirus, seda mugavam. Võib julgesti öelda, et seesama istumiseks sobiv täispuhutav kummiosa mõjus esmakordsele sõitjale nagu siinkirjutaja, väga turvaliselt. Eriti kui olla teadlik, et see koosneb viiest kinnisest õhukambrist.

Vormsi sadamas ei pea ükski maabuja pettuma – kõik vajalik oli olemas, vabu kohti jätkus vaatamata üsna suurele hulgale Soome lipu all esindatud kaatritele küllaga. Olles veetnud saarel umbes tunnikese, otsustasime, et merel on huvitavam ning jätkasime sõitu.

Juhuslikult valitud ööbimispaik – Kessulaid (Kesselaid)
Hiiumaale sõiduks osutus meie merekaart pisut puudulikuks, seega otsustasime võtta suuna Kessulaiule. See paistis juba kaardi pealt huvitav koht olevat. Nüüd läks reaalselt asja ette kajalood – Muhu saare lähedalt mööda sõites esines meres üllatavalt madalaid kohti, mida tuli suurima hoolega jälgida isegi nii madala süvisega paadis, nagu seda oli meie oma. Kajaloodi järgi otsustades tundus meri vähegi tõsisemaltvõetavatest kaladest praktiliselt tühi olevat. Hiljem internetist uurides selgus koomiline seik – kuskile Muhu saare ja Kesselaiu vahele jäävat ka Väinamere sügavaim piirkond (22 m). Mine võta kinni.

Kessulaiule randumine oli hoopis huvitavam. Juba tänu sellele, et meil õnnestus ära lõhkuda plastikust otsaga pootshaak. Vesi oli seal äärmiselt madal ning suuri kive täis. Kuid vaatepilt, mis saabujat ees ootas, oli fantastiline. Murenevast paekivist kõrge rannaäär ning randumiskohaks olev lahesopp lausa kutsuvad korraks maale astuma. Otsustasime sinnasamasse ranna juurde telkima jääda – koht näis olevat kui mahajäetud vaikne saareke.

Hiljem selgus, et selles osas me sinisilmselt eksisime. Laiul käis tihe seltsielu – lisaks samal õhtul koos pere ja sõpradega maabuvatele inimestele Muhu saarelt, avastasime järgmisel päeval saarelt/laiult terve kogukonna võsas grillivaid tegelasi. Ka luuras laiul väike kirjude lehmade salgake. Kaks huvitavat fakti Kessulaiu kohta veel: enne Teist maailmasõda oli Eesti Vabariigil kavas sinna rajada 100-kohaline sunnitöölaager. Lisaks selgus, et me ei olnud piisavalt informeeritud saare külastamiseks vajaminevast loast. Hiljem kuuldud kinnitamata andmetel tuleb saare külastamiseks küsida luba Muhu Lalli sadamast.

Kuivastust Allirahule
Hommikul oli vaja loomulikult kohvi juua. Kus lähim kohvik on? Kuivastus loomulikult. Kõik see mees pardale ning kultuurse inimese kombel hommikust sööma. Oleksime läinud hea meelega kohvi jooma kuulsasse Pädaste mõisa, kuid nipsakas administraatoripreili andis telefoni teel mõista, et meiesugused ei ole seal oodatud. Välja arvatud juhul, kui üürime ööseks toa. Tänan, ei. Pädaste mõis – Minus ten points – nagu Eurovisioonil kombeks öelda.

Võtnud suuna Saaremaale, köitis tee peal meie pilku üks järjekordne laid. Algselt ei teadnud me selle nimegi (alles saarlased tegid meile selgeks, et tegu on Allirahuga). Seda ehedam oli avastamise rõõm – laid oli väga ilus, seal oleks andnud igasuguse valehäbita filmida lõigukese romantilisest piraadifilmist (tegelikult, parem mitte – hüljeste huvides). Artikli kirjutaja jaoks oli see esmakordne teisel pool laidu asuvate hüljeste vaatlemise kogemus Eestis. Unustamatu. Esmalt aga mõjus pärast maabumist pisut kõhedakstegevalt kuivanud hülgepoja-laipade hulk, mis laiul vedeles. Teadjamad saarlased oletasid hiljem, et nähtu oli tavaline lume- ja jäävaeste talvede märk. Olles uudistanud laidu ning vaadelnud binoklist eemalolevaid hülgeid, võtsime suuna Roomassaare sadama poole.

Roomassaare sadam
Nalja jätkus. Helistasime Roomassaare sadama kaptenile, ütlesime, et soovime tankida. Luba olemas, randusime. Mingil hetkel aga selgus, et sadama kaptenit ennast pole kohal. Oli keegi asetäitja, kes nõudis meilt kaljukindlalt „parkimise” eest raha. Õnneks saabus lõpuks ka sõbralik sadamakapten ning asi lahenes.

Kuressaare
Meie lõppsiht Kuressaare oli merepäevade toimumisega seoses sadama piirkonnas pidulikult ehitud ning sinna sissesõit oli lausa kuninglik elamus isegi meie väikese mootorpaadiga. Esmakordse merepäevade külastajana jäi artikli autorile üritusest väga hea mulje. Vaatamata sellele, et kohal oli palju meresõitjaid, ei osutunud vaba koha leidmine sugugi raskeks. Selgus, et mõttekam on osta parkimisõigus terveks kuuks. Nii ka tegime. Kogu reisi pikkuseks kujunes 107 kilomeetrit – esimese korra kohta täpselt paras.


 
Ajakiri Paat on nüüd ka Facebook'is. Külasta meid aadressil http://www.facebook.com/AjakiriPaat


 
Copyright © ajakiripaat.ee 2006 - 2022