Kasutaja:
Salasõna:
 
Avaleht Arhiiv Tellimine Kontakt Avalda arvamust  
Sisukord
Uudised  
Helsingi paadimessil majanduslangust ei näe  
Andsumäe snow kayak races  
PARIM JÄÄAEG PÄRNU LAHEL: Eesti meistrivõistlused jääpurjetamises  
Purjetamise võistlusreeglite uued tuuled  
Arvet Tetsmann – Eesti purjetamise grand old man  
Logiraamat – hea merepraktika  
Külli rida  
Krista Lensin armastab toorest kala ja kiirusi vee peal  
Merel on mõnus  
Pärastlõuna Pentaxi binoklite seltsis  
Jeanneau Runabout 755 – tükike Vahemerd Daugava vetes  
SeaMaster 700 cabin Trendline ja Sea Master 280 walk around Classic  
Avamere allatuule saaga – action ja ohusituatsioonid  
Õllest autoni: suurima ümbermaailmaregati lugu  
Volvo Ocean Race 2008/2009  
Jääsurf, see on imeli(ht)ne  
Meresüstaga külla Hiiumaa laidude hüljestele  
Mootorpaadiga Lääne-Eesti saarte ja laidude vahel  
Florida paadiretked  
Pilguheit kambüüsi: tuunikalaja beebiforell  
Kuidas planeerida oma merematkasid  
Sildumine, sadamas seismine, jahi korrastamine ja eetika sadamas  
Meresüstaga külla Hiiumaa laidude hüljestele
Tekst ja fotod: Randel Kreitsberg

Parim aeg eelmise hooaja retkede meenutamiseks on just praegu – ajal, mil veed on alles jääkaane all ning peas juba uued mõtted järgmise suve sihtkohtade avastamiseks. Üks viimaseid sügisesi merereise sai tehtud meresüstade ehk kajakitega. Plaan oli aerutada Hiiumaalt Salinõmmest 12 km kaugusel asuvale Kõrgelaiule, uudistada binokliga merikotkaid ja viigerhülgeid ning telkida pisikesel inimtühjal laiul.

Teele asusime varahommikul seiklusfirma 360 Kraadi matkagiidide Bert Rähni ja Ivar Jüssi juhtimise all kokku nelja kajaki ja ühe alumiiniumist Busteriga Hiiumaa kagurannikult. Hommik oli pilvine ja vaikne ning marsruut kulges pika laiduderivi varjus – möödudes esmalt Saarnakist, seejärel Hanikatsist ning Vareslaiust. Sellest hoolimata näpistas sügisene külm kõiki katmata kehaosasid ja nii tuli juba kaldal olles end suhtliselt hoolikalt riidesse panna. Ülakeha katmiseks on vältimatu korralik vee- ja tuulekindel jope, jalga tasub panna kas neopreensussid või kummikud – paljaste jalgadega paadist välja ronimine ja meres solberdamine pole just kõige ahvatlevam.

Aerutajate ohutusvestid on spetsiaalselt kõrgema vöökohaga selleks, et „põlle” sees istudes vest kehvasti hoidma ei jääks – nii näeb aerutamisvestiga kajakimees kuival maal välja justkui kannaks ta paksu ja kohmakavõitu nabapluusi. Vestil on sageli rinnataskud, kuhu sellisele retkele sobilikku energiabatooni või ka lihtsalt kommi-šokolaadi panna. Väike glükoosisüst teeb külmal merel väsitavast aerutamisest pausi pidades meele mõnusalt rõõmsaks, nagu me veendusime Hanikatsi rannas Mõnusat Maiust manustades.

Olgugi, et retk kulges kaitsvate saarte allatuule küljes, siis oma sahmaka tuult saime meiegi kätte. Pärast nelja kilomeetrit Saarnaki laiu varjus sõitmist jõudsime lagedale lõigule, kus mandrilt puhuv tuul oli juba paarkümmend kilomeetrit saanud aega jõudu koguda. Laine oli poolemeetrine ning valgeid laineharjasid puistas siia-sinna mitmeid. Olgugi, et selline laine ei pane kogenud süstameest silmagi pilgutama, oli algajatel lainete „lugemisega” tegemist piisavalt. Ikka 45 kraadi all lainesse sisse ja kurss soovitud sihtpunktist kõvasti ülespoole – õigesse kohta jõudmiseks tuli päris tugeva triiviga arvestada, sest pole ju ümarapõhjalistel algajate kajakitel peale kitsukese tüüri ühtegi kiilu moodi rakendust.

See-eest on väikese lainega merel süstamine kõvasti huvitavam kui tasase veega – lainest alla liueldes on tunne nagu surfaks, samal ajal kui risti lainesse sisse sõites võib laine ka lausaliselt üle paadi pahiseda. Kõige ohtlikum on sattuda külglainesse, seda peaks algaja aerutaja võimalusel vältima, sest just külglaine on see, mis paadi tasakaalust välja viib ja kõige sagedamini ümberminekuid põhjustab.

Kohe Hanikatsi külje all kohtusime esimeste merikotkaste ja hüljestega. Siinkandis võib valdavalt näha viigerhülgeid, kes on väiksemad ja inimpelglikumad kui hallhülged. Viigreid on Läänemeres praegu ligi 5000, neist Eesti vetes elab tuhatkond. Suvisel ajal räimest, aga ka emakalast ja ogalikust kõhu täis söönud hülged lesivad laidude varjus kividel ning ootavad talve ja jää tulekut. Aerutajat uudistavad loomad ettevaatlikult paarisaja meetri kauguselt allatuult, uudishimulikud peanupud (öeldakse, et viigril on kassi nägu) kerkivad ja kaovad mõneminutiste vahedega.

Erinevalt viigrist on hallhülged oluliselt julgemad, kahjuks hallhülgeid me ei kohanud. On tulnud ette isegi juhuseid, kus hallhülged tulevad vaid mõne meetri kaugusele paadist ning oskajamad mehed kutsuvad neid nii vilistades kui lauluviisi ümisedes ligi.

Hanikatsi läänekülje varjus lähenesime pisikesele Vareslaiule ning juba paistiski eemalt veel väiksem Kõrgelaid, meie retke sihtpunkt. Kõrgelaiu laagriplatsil oli kavas veeta öö, nii nagu vanadel aegadel tegid kalurid, jäädes sügiseste tormituultega pärast võrkude vettelaskmist mõnele lähedalasuvale saarekesele võrguvahti. Siinsamas lähedal Pihlakarel on üks selliseks ööbimiseks kasutust leidnud vana kalurionn. Kalurionnid kaevati osaliselt maa sisse, et tugevatele tuultele jääks valla võimalikult madal osa majakesest.

Kõrgelaiule lähenesime tuulepealsest küljest, laiu idapoolne osa on äärmiselt madal ja nii õnnestus sadakonna meetri kaugusel saarest isegi kajakiga merepõhja kinni jääda. Saare kaguosas on väike eenduv kivimuul ning selle varjus saare ainuke maabumiskoht, kohe siinsamas ka infotahvel ning varjualune koos lõkkeplatsiga. Parim viis hüljeste vaatlemiseks ongi saarel, kadakate varjus, binokli või vaatlustoruga, neid võimalikult vähe häirides – vaid nii saad näha nende loomade loomulikku käitumist häirimatus keskkonnas.

Pärast õhtust lambasuppi (mis ei ole sugugi seotud sellega, et saarel peetakse ka lambaid) ja lõkke ääres kruusitäie veiniga veedetud tunde jääme magama kohiseva mere saatel, õõtsuvate kadakate vahel. Enne veel tõmbame kajakid kaugemale kuivale maale, homme ootab meid teekond tagasi Hiiumaale.


 
Ajakiri Paat on nüüd ka Facebook'is. Külasta meid aadressil http://www.facebook.com/AjakiriPaat


 
Copyright © ajakiripaat.ee 2006 - 2022