Kasutaja:
Salasõna:
 
Avaleht Arhiiv Tellimine Kontakt Avalda arvamust  
Sisukord
Uudised  
Helsingi paadimessil majanduslangust ei näe  
Andsumäe snow kayak races  
PARIM JÄÄAEG PÄRNU LAHEL: Eesti meistrivõistlused jääpurjetamises  
Purjetamise võistlusreeglite uued tuuled  
Arvet Tetsmann – Eesti purjetamise grand old man  
Logiraamat – hea merepraktika  
Külli rida  
Krista Lensin armastab toorest kala ja kiirusi vee peal  
Merel on mõnus  
Pärastlõuna Pentaxi binoklite seltsis  
Jeanneau Runabout 755 – tükike Vahemerd Daugava vetes  
SeaMaster 700 cabin Trendline ja Sea Master 280 walk around Classic  
Avamere allatuule saaga – action ja ohusituatsioonid  
Õllest autoni: suurima ümbermaailmaregati lugu  
Volvo Ocean Race 2008/2009  
Jääsurf, see on imeli(ht)ne  
Meresüstaga külla Hiiumaa laidude hüljestele  
Mootorpaadiga Lääne-Eesti saarte ja laidude vahel  
Florida paadiretked  
Pilguheit kambüüsi: tuunikalaja beebiforell  
Kuidas planeerida oma merematkasid  
Sildumine, sadamas seismine, jahi korrastamine ja eetika sadamas  
Purjetamise võistlusreeglite uued tuuled
Tekst ja fotod: Külli Haav

Uued purjetamise võistlusreeglid (RRS) kehtivad aastani 2012 ning omavad võistluspurjetajatele sama tähendust nagu põhiseadus riigile. Lähemalt tutvustab neid ISAF rahvusvahelise kategooria kohtunik Andrus Poksi.

RRS kohta üldisemalt. Millisel territooriumil ja mis ajal kehtivad? Kelle kohta reegleid rakendatakse?
Reeglid kehtivad võistlusalal, seal võistlevatele paatidele ehk ajast, mil paat on võistlev (ettevalmistussignaalist) kuni hetkeni, kui paat ei ole enam võistlev (finišeerinud ning vabastanud finišiliini). Samas kehtivad reeglid ka sadamast võistlusalale ja sealt tagasi purjetatavate paatide kohta, kuid siis ei karistata paate reeglite rikkumise eest.

Mis on uues RRS-is erinevat? Millele juhid eriti tähelepanu?
Mahukaim ja tähtsaim muudatus käsitleb märgi võtmist. Kuna tavaliselt on pöördemärkide juures paate palju ning vaidlusalused olukorrad kerged tekkima, siis on pidevalt neid reegleid lihtsamaks kirjutatud. Esmakordselt on nüüd eestikeelsed võistlusreeglid mõlemas keeles ehk ühel pool lehel on inglisekeelne originaaltekst ning teisel lehel eestikeelne tõlge. Eriti välisvõistlustel käies on nüüd oluliselt mugavam reeglite raamatut kasutada, kuna nii tõlge kui originaaltekst on koos ühes raamatus. Lisaks on eestikeelsetes reeglites mõned abimaterjalid võistlustel osalemise lihtsustamiseks ning eriti protestide käsitlemisel – lisatud on tuulte võrdlustabel ja mõned kiiruste-kauguste arvestustabelid ning merenduslippude tähestik.

Mis on uues RRS-is konkreetsem?
Konkreetsem ongi ehk märgivõtmise reeglistik, kus tsoon ümber märgi on suurendatud kahelt paadi kerepikkuselt kolmele – s t, et nüüd on rohkem ruumi ja aega märki võtvate paatide õiguste ja kohustuste rakendamiseks.

Mis on sinu ülesanded ISAF-i kohtunikuna? Milline täpne tiitel ja kui kaua kohtuniku tööga oled tegelenud?
Kohtuniku ülesanneteks on eelkõige võistlejate protestide lahendamine ja vee peal olles reeglite järgimise kontroll, samuti võistluskomitee nõustamine – et otsused ja korraldused oleksid reeglitele vastavad jms. Täpne tiitel on ISAF International Judge (IJ) ehk eesti keeles siis ISAF rahvusvahelise kategooria kohtunik. Lisaks sellele olen alates käesolevast aastast ka ISAF Purjelauakomisjoni liige – ja seda neljaks aastaks. Eestis olen kohtunikuna ja võistlusjuhina tegutsenud 13 aastat – rahvusvaheliselt läheb nüüd neljas aasta.

Millised tähtsamad võistlused on sel hooajal Eestis/maailmas plaanis?
Tavaliselt olen igal aastal teinud ca 14-15 välisvõistlust. Arvestades, et iga võistlus on umbes nädala jagu pikk, siis on kevadest sügiseni aeg sisustatud. Käesolevaks hooajaks olen ära kinnitanud juba 13 välisvõistlust – suuremad neist ehk Hyeres’i regatt Prantsusmaal, Kiel Week, Travemünde Week Saksamaal, Purjelaua slaalomsõidu MM Bonairis Hollandi Antillidel, Draakonite MM Hollandis, Formula purjelaua MM Hispaanias, Laserite EM Rootsis jne. Lisaks ka mõned matšvõistlused.

Millised olid eelmiste aastate peamised protesti-juhtumid?
Nii on raske öelda – servast serva. Peamised on ikkagi teeandmise reeglid ehk võistluste ajal ei suudeta üksteisest nii mööda saada, et keegi reegleid ei rikuks. Aga samas on see ju ka mängu osa, mis teeb võistlemise huvitavamaks. Kõige ebameeldivamad protesti ärakuulamised on reegel 69 alusel ehk sportlase ebaväärikas käitumine.

Kas veepolitsei võib võistlevaid jahte ja kohtunikke raja peal „peedistada”? Kehtib sel juhul viisakus või rakendub ka mõni seadus?
Hea küsimus – ehk Eestis ei imestaks ma sellegi üle. Mujal maailmas ei ole küll teada ühtegi juhtumit, kus veepolitsei võistlevaid jahte kimbutaks. Küll on kontrollitud abikaatreid ja treenerite paate.


 
Ajakiri Paat on nüüd ka Facebook'is. Külasta meid aadressil http://www.facebook.com/AjakiriPaat


 
Copyright © ajakiripaat.ee 2006 - 2022