Kasutaja:
Salasõna:
 
Avaleht Arhiiv Tellimine Kontakt Avalda arvamust  
Sisukord
Uudised  
Hooaeg piltides  
Meie oma „nokia” – monotüüp XV  
Võhandu maraton raputas paadimehed talveunest  
Tahe kajakid – pea 20 aastat kogemusi  
Leevakul toimusid Eesti Karikavõistlused süsta- ja kanuuslaalomis  
Ajakirja Paat regatt toimus taas Pärnus  
Jahta jaanipäevaks vette ei saanud  
Veemoto viis tähtsat asja  
Tallinna lahel toimus mootorpaatide show- võidusõit  
Jalgpallur Raio Piiroja Norra koduveed  
Mart Saarso: Purjetagem muinasjutusaartele  
Külli rida: Miks Indrek Ahun end näpistama peab?  
Staarkapten: Maarja- Liis Ilus peab merel olles tähtsaimaks seltskonda  
Proovisõit: Ilusa ilma rannapaat – Pakri 450 Sail  
Proovisõit: Monterey 214 Sport VS Regal 2000  
Jaht Tea remont  
Pimesikumäng vene piirivalvega  
Kahe kuuga väikelaevajuhiks  
Merekool: Sõitmine tugevas lainetuses ja tormis  
Paadimüük  
Veemoto viis tähtsat asja
Tekst ja fotod: KÜLLI HAAV
Veemoto viis tähtsat asja
Õnn

Laoküla asulast leiab Aaslav- Kaasikute residentsi: selleks on paljude kuuride ja kuutidega ümbritsetud rootsipunane talumaja, mille avatud köögist kummub vaade Paldiski lahele. Siin on suureks kasvanud Lembitu 4 poega ja 2 tütart ning veega sinasõpradeks saanud. Loode suunas avatud lahe reidil on loksunud mitmed Marta- nimelised väikelaevad. „Minu laevastik”, nagu Lembit seenior neid hellitavalt nimetab.

Maja uksest sisseastununa tabab mind pannkoogi lõhn, pliidi ääres on kooke pööramas võistlussportlane Erik ise. Suurepärane!

Reedel, kell 07:45 toibun värske maasikamoosiga pannkookidest, maasuitsusingist, dekoratiivsigade ruigamisest, Aaslav- Kaasikute lõputust külalislahkusest ja varajasest ärkamisest vagunelamu laua taga. Tee viib Leetu, Birštonasse, 2008. aasta maailmameistrivõistlustele S-550 paadiklassis, kus on nelja päeva jooksul oodata hulganisti proovi- ja võistlussõite, tehnilist pusimist, auhindade jagamist ja üleüldist veemoto „seltskonnakroonikat”. Tõotab tulla põnev.


Sõitja

Valitsev maailmameister S-550 klassis on lätlane Martins Bergholcs, kes nendel võistlustel paraku ei osale. Küll aga osaleb 20- kordne EM-ide ja MM-ide tšempion, poolakas Lechoslaw Rybarczyk. Jube keeruline nimi, eks. Aga kui veemoto vennad omavahel temast räägivad (et tal on osa karikaid keldris ja mõni neist koguni inimesesuurune), ütlevad nad lihtsalt Ribartsik. Sel ajal, kui teised sõitude vahel üksteise elamusi „ohootavad” ja „ahhaatavad” ning niisama kõhtu sügavad, hõõrub mees pühendumusega ja andunult lapikesega mootori jalga. Vat selline poolakas!

Eestit esindavad kokku kolm sõitjat: Erik Aaslav- Kaasik ning Ott ja Mikk Joala. Kui Erik jätab sellise kinnise tüübi mulje, siis Joalad hoopis ekstravertsema. Miku ehk Päka võiks avatud hoiaku poolest kohe meedialemmikuks valida, kommentaaridega poiss kitsi pole. Laupäevase kvalifikatsioonisõidu ringi aja järgi pannakse paika samal päeval toimuva esimese etapi stardijärjekord. Meie mehed stardivad vastavalt 10., 16. ja 17. kohalt. Stardis hoiab mehhaanik paadist kinni ja teeb mootori soojaks, siis on 30 sekundit vaikust ja läheb lahti!

Pöördemärgile kõige lähemal startinul, parima ringiajaga sõitjal, on eelis – vabana ja teiste sõidulainetest segamata saab ta kurvis lõigata. Märgi juures on kõige ohtlikum. Sest kui nii palju kergeid paate sajale läheneval tunnikiirusel paarisaja meetri laiusel jõel vasakpööret tegema panna, võivad asjad lendama hakata. Viimases stardis nii juhtubki! Kaks paati tulevad üksteise aerodünaamiliste jõudude mõjutsooni ja lendavad õhku nagu katapuldist! Pärast saltosid saabub abivägi ja pukseerib sõitjad kummuli paatidel kaldale. Kiirabiõe kinnitusel on nendega kõik korras. Huh!


Paat

Ringrajasõiduks mõeldud katamaraani kerega paat valmistatakse vineerist või klaaskiust. Pärnaka Mikk „Päka” Joala paadi külg saab kokkupõrkel jõel ulpiva puunotiga viga ja hakkab lekkima. Klaaskiudu saab EPO- vaiguga parandada, aga materjalide puudusel tuleb seekord paljalt pahtliga hakkama saada. Nojah, mis teha.

Sõitjaga paadi alamkaaluks kehtestatud 260 kilost ei või grammigi kergem olla, parem olgu üle. Ülekaal jälle ei lase kiirendustel hoogu üles saada, et nina õhku tõuseks. Ideaalpaat oleks süsinikust, millel Hempeli või AWLgrip tugevate paadivärvide kihid peal, mis on vastupidav ja ei karda kriimustusi.

S-550 klass on iseenesest vaheetapp, mis tuleb läbida, nagu Marko Asmeril Vormel-3 puhul oli. Võistlusjuhend sätestab 4 sõitu kahele päevale: kokku 10 ringi, raja pikkus 1500 m. Ringe sõidetakse vastupäeva.


Vint

Vindiäri hoiab motoelu veepeal. Neid teeb Lembit seenior ise. Nii Poolast pärit Ribartsik, kellest hiljem saab jälle võitja, kui ka teise koha saanud Lukasz Ciolek sõidavad tema meisterdatud sõukruvidega. Lembitu naine Eve rääkis, kuidas hoovipealsest sepikojast kostvate haamrihoopide ja käiahäälte pärast mõnikord naabritele suhtekorraldus- retki ette võtab. Siiani on rahu maa peal ja paadikruve tellitakse Lembitult nii võistlemiseks kui lustisõiduks. Puhvetkapil laiutab terve kollektsioon, alates vene- aegsetest Vihri ja Veteroki omadest, kuni moodsate võistlus- ja kruiisikruvideni välja. Kui Karlsson Katuselt oleks omal ajal olnud natuke liiderlikum ja veelembesem, oleks terve ta pesakond siit varustatud võinud saada.


Mootor

Viikingi moodi mehhaanik selgitas kasutusel olevate mootorite kohta: „Kasutusel on 2- taktiline, 550- kuubikuline ja 40 hobujõuline Tohatsu sportlik päramootor. (Käis ümberkeeranud paadiga koos pikalt vee all ära ja pärast kuumade Poola mehhaanikute putitamist töötas jälle!) Kusjuures mootori puhul midagi muuta ei tohi, jääb tehase seadistus. Igaüks püüab mõõdukirja piires seda siiski forsseerida ja kes kavalam on, see võidab. Aga põhimõtteliselt kontrollitakse autentsust pärast võistlusi tehnilisel ülevaatusel. Optimeerimiseks võib muuta jala nurga trimmi, meie tegime sinna näiteks tõstmissüsteemi. Trimmipumbad jala nurga korrigeerimiseks kaaluvad 10 kg ringis ja protsess töötab hüdrauliliselt”.

Bensiinipaak, kuhu käib meilegi tavaline E-95, mahutab kõigest 5 liitrit. Selles songib enne starti valge nokatsi ja keeduspiraali meenutava pulgaga mees. „Not legal!” (Ebaseaduslik- autori märkus), hüüab ta solvunult, kui selle hapnikusisaldus Leedu keskmise ületab. Tulebki kütus välja vahetada kohaliku kraami vastu. Kohutavalt kuumad päevad uimastavad nii mootori jõudlust kui asjaosaliste tahet igas nüansis hüpertõde jalule seada.

Lõppude- lõpuks, kuigi mootor oli kõigil sama, jagunesid kohad järgnevalt*:


1. Lehoslaw Rybarczyk (Poola)
2. Lukasz Ciolek (Poola)
3. Laimutis Morkunas (Leedu)
12. Erik Aaslav-Kaasik (Eesti)
15. Mikk Joala (Eesti)
16. Ott Joala (Eesti)

* Kuigi võistlustel osales vaid üks võistlusklass, suudeti protokollidega tõsiselt sassi minna ja autasustamispjedestaalil olid teised mehed kui protokollis. Punktide põhjal oleks pidanud Ott Joala edestama Mikk Joalat. Segadust kui palju.


Tekstbox:
Erik Aaslav- Kaasik, MM-i võidusõitja

Sünd: 21. mai 1987, veemotoga alustas 9 aastaselt S-250 klassis. Noorte klassis sai kahel järjestikusel aastal, 2001 ja 2002, Euroopa meistriks. S-550 klassi sõidab kuuendat aastat. „Mulle veespordialad meeldivad, purjetamine ka. Võistlustel hoian ausa spordi ja konkurentsi joont.”


Lembit Aaslav- Kaasik juunior, mehhaanik

Sünd: 5. aprill 1985, alustas veemotoga 10 aastaselt, klassis S-250. Praegu sõidab O-125 klassis. 2005. a Euroopa meister, neljast etapist võitis kaks, mis toimusid Ungaris ja Poolas. Õpingud Mereakadeemias takistavad tal sel hooajal põhjalikumalt spordiga tegeleda.

„S-550 standardmootor on küll paras kalamehe mootor, kuid konkurents on selles klassis tihe. Poolakad ja lätlased on siin klassis kõvemad konkurendid. Eelmisel aastal MM-il Jurmalas sai Erik kuuenda koha. Saime seekord paadi hästi liikuma ja loodan, et vend saab esikuuikusse,” hoiab Lembit juunior pöialt.


Lembit Aaslav- Kaasik seenior, MM-i mehhaanik

Sünd: 6. märts 1930. Eesti veemoto Grand Old Man. Liiduaegadest igasugustel vetel ja igasuguste paatidega võistelnud, mitmekordne N. Liidu meister ja maailma kiirusrekordi omanik 10- miili sõidus. 2001. aastal sai tolleks ajaks elus seitse aastakümmet läbinud mees Euroopa meistriks.

„Võidusõidu tulemus oleneb viiest asjast: õnnest, sõitjast, paadist, vindist ja mootorist,” Lembit Aaslav- Kaasik.


PS – loo autor tänab www.markit.ee ja www.can.ee tehnilise abi eest.

 
Ajakiri Paat on nüüd ka Facebook'is. Külasta meid aadressil http://www.facebook.com/AjakiriPaat


 
Copyright © ajakiripaat.ee 2006 - 2019